(149) Liikmesriikidel peaks olema võimalik kehtestada käesoleva määruse, sealhulgas käesoleva määruse kohaselt ja piires vastu võetud liikmesriigi õigusnormide, rikkumise eest kohaldatavaid kriminaalkaristusi käsitlevaid eeskirju. Need kriminaalkaristused võivad hõlmata käesoleva määruse rikkumisega saadud kasu äravõtmist. Kriminaalkaristuste määramine selliste liikmesriigi normide rikkumise eest ja väärteokaristuste määramine ei tohiks aga rikkuda ne bis in idem põhimõtet, nagu seda on tõlgendanud kohus.

(152) Kui käesolevas määruses ei ühtlustata väärteokaristusi või vajaduse korral muudel juhtudel, näiteks määruse tõsise rikkumise puhul, peaksid liikmesriigid rakendama süsteemi, mis näeb ette tõhusad, proportsionaalsed ja heidutavad karistused. Selliste karistuste laad, kriminaal- või väärteokaristus, tuleks kindlaks määrata liikmesriigi õigusega.