(75) Erineva tõenäosuse ja tõsidusega ohud füüsiliste isikute õigustele ja vabadustele võivad tuleneda isikuandmete töötlemisest, mille tulemusel võib tekkida füüsiline, materiaalne või mittemateriaalne kahju, eelkõige juhtudel, kui töötlemine võib põhjustada diskrimineerimist, identiteedivargust või -pettust, rahalist kahju, maine kahjustamist, ametisaladusega kaitstud isikuandmete konfidentsiaalsuse kadu, pseudonümiseerimise loata tühistamist või mõnda muud tõsist majanduslikku või sotsiaalset kahju; kui andmesubjektid võivad jääda ilma oma õigustest ja vabadustest või kontrollist oma isikuandmete üle; kui töödeldakse isikuandmeid, mis paljastavad rassilist ja etnilist päritolu, poliitilisi vaateid, religioosseid või filosoofilisi veendumusi ning ametiühingusse kuulumist, samuti geneetilisi andmeid, andmeid tervise, seksuaalelu ning süüteoasjades süüdimõistvate kohtuotsuste ja süütegude ning nendega seotud turvameetmete kohta; kui hinnatakse isiklikke aspekte, eelkõige töötulemuste, majandusliku olukorra, tervise, isiklike eelistuste või huvide, usaldusväärsuse või käitumise, asukoha või liikumisega seotud aspektide analüüsimisel või prognoosimisel, et luua või kasutada isiklikke profiile; kui töödeldakse kaitsetute füüsiliste isikute, eriti laste isikuandmeid; kui töötlemine hõlmab suurt hulka isikuandmeid ning mõjutab paljusid andmesubjekte.

(84) Käesoleva määruse järgimise parandamiseks juhtudel, kus isikuandmete töötlemise toimingud kujutavad endast füüsiliste isikute õigustele ja vabadustele tõenäoliselt suurt ohtu, peaks vastutav töötleja vastutama andmekaitsealase mõjuhinnangu tegemise eest, et hinnata eelkõige selle ohu päritolu, laadi, eripära ja tõsidust. Hinnangu tulemust tuleks arvestada asjakohaste meetmete kindlaksmääramisel, mis tuleb võtta selle tõendamiseks, et isikuandmete töötlemine on käesoleva määrusega kooskõlas. Kui andmekaitsealane mõjuhinnang näitab, et isikuandmete töötlemise toimingutega kaasneb suur oht, mida vastutav töötleja ei saa leevendada kättesaadava tehnoloogia ja rakendamise maksumuse osas asjakohaste meetmetega, tuleks enne töötlemist konsulteerida järelevalveasutusega.

(89) Direktiivis 95/46/EÜ nähti ette üldine kohustus teatada isikuandmete töötlemisest järelevalveasutustele. Kõnealune kohustus põhjustab haldus- ja finantskoormust, kuid ei ole alati aidanud parandada isikuandmete kaitset. Seega tuleks selline valimatu üldise teatamise kohustus kaotada ning asendada tõhusate menetluste ja mehhanismidega, mille raames keskendutakse hoopis neile isikuandmete töötlemise toimingute liikidele, mis kujutavad oma laadi, ulatuse, konteksti ja eesmärkide poolest tõenäoliselt suurt ohtu füüsiliste isikute õigustele ja vabadustele. Sellised isikuandmete töötlemise toimingute liigid võivad olla need, mis hõlmavad eelkõige uue tehnoloogia kasutamist või on uut tüüpi ning mille puhul vastutav töötleja ei ole varem andmekaitsealast mõjuhinnangut teostanud või kus toimingud muutuvad vajalikuks seoses esmasest töötlemisest möödunud ajaga.

(90) Sellistel juhtudel peaks vastutav töötleja suure ohu konkreetse tõenäosuse ja tõsiduse hindamiseks, võttes arvesse töötlemise laadi, ulatust, konteksti ja eesmärke ning ohu tõsidust, koostama enne töötlemist andmekaitsealase mõjuhinnangu. Nimetatud mõjuhinnang peaks eelkõige sisaldama kavandatavaid meetmeid, kaitsemeetmeid ja mehhanisme selle ohu leevendamiseks ja isikuandmete kaitse tagamiseks ning käesoleva määruse täitmise tõendamiseks.

(91) Seda tuleks eelkõige kohaldada ulatuslike isikuandmete töötlemise toimingute puhul, mille eesmärk on töödelda suurt hulka isikuandmeid piirkondlikul, riiklikul või rahvusvahelisel tasandil ja mis võivad mõjutada paljusid andmesubjekte ning mis kujutavad endast tõenäoliselt suurt ohtu, näiteks nende andmete tundlikkuse tõttu, kui vastavalt tehnoloogiliste teadmiste tasemele kasutatakse ulatuslikult uut tehnoloogiat, samuti muude isikuandmete töötlemise toimingute puhul, mis kujutavad endast suurt ohtu andmesubjektide õigustele ja vabadustele, eelkõige juhul, kui andmesubjektidel on nende toimingute tõttu raskem oma õigusi kasutada. Andmekaitsealane mõjuhinnang tuleks teha ka juhtudel, kus isikuandmeid töödeldakse selleks, et võtta vastu otsuseid konkreetsete füüsiliste isikute kohta pärast millist tahes füüsiliste isikutega seotud isiklike aspektide profiilianalüüsil põhinevat süstemaatilist ja põhjalikku hindamist või pärast seda, kui töödeldakse eriliikidesse kuuluvaid isikuandmeid, biomeetrilisi andmeid või andmeid süüteoasjades süüdimõistvate kohtuotsuste ja rikkumiste või nendega seotud turvameetmete kohta. Andmekaitsealast mõjuhinnangut on samuti vaja avalike alade ulatusliku jälgimise puhul, eriti kui kasutatakse elektroonilisi optikaseadmeid, või mis tahes muude toimingute puhul, kui pädev järelevalveasutus leiab, et töötlemine võib kujutada endast tõenäoliselt suurt ohtu andmesubjektide õigustele ja vabadustele, eelkõige sellepärast, et need takistavad andmesubjektidel õiguse või teenuse või lepingu kasutamist, või sellepärast, et neid teostatakse süstemaatiliselt suures ulatuses. Isikuandmete töötlemist ei tuleks lugeda ulatuslikuks, kui töötlemine puudutab patsientide või klientide isikuandmete töötlemist üksiku arsti, muu tervishoiutöötaja või juristi poolt. Sellistel juhtudel ei peaks andmekaitsealane mõjuhinnang olema kohustuslik.

(92) On juhtumeid, mille puhul võib olla mõistlik ja säästlik hõlmata andmekaitsealase mõjuhinnanguga rohkem kui üht projekti, näiteks juhul, kui avaliku sektori asutused või organid kavatsevad kasutusele võtta ühise rakenduse või töötlemisplatvormi või mitu vastutavat töötlejat kavatseb kasutusele võtta ühise rakenduse või töötlemiskeskkonna kogu tööstusharus või allharus või laialdaselt kasutatava horisontaalse tegevuse puhul.

(93) Selliste liikmesriigi õigusaktide vastuvõtmisel, millele avaliku sektori asutuse või organi ülesannete täitmine tugineb ja millega reguleeritakse kõnealuseid konkreetseid isikuandmete töötlemise toiminguid või nende kogumit, võib liikmesriik pidada vajalikuks viia selline hindamine läbi enne isikuandmete töötlemise toimingute alustamist.